Kutsud ja Kiisud

Viimati uuendatud (Pühapäev, 21 September 2008 21:56) Kirjutas Merli Kesküla

Ühel sombusel septembrikuu laupäeval külastas õpilasesindus loomade hoiupaika. Kaasas olid loomaarmastajatest õpilased ja õpetajad ning palju annetusi, mis kõik Viimsi Koolis kogutud.

Kokku saadi Viimsi haigla juures. Igalühel oli kaasas mõni pamp, mille uueks omanikuks sai keegi hoiupaiga elnikest. Teekond hoipaika oli pikk, minna tuli mitme liiklusvahendiga ja mõned kümned minutid tuli veeta bussipeatustes. Kuid see oli tühine, sest sellel ajal räägiti niisama lobajuttu ja vesteldi ka tähtsatel teemadel.

Hoipaika jõudes ootasid seal ees õpetajad, kes kogu tavaari autoga olid kohale vedanud. Asju oli palju: alustades koerakonservidest lõpetades lendavate taldrikutega. Lisaks olid hunnikus kodust kaasa toodud vanad tekid ja koertemänguasjad.

Nimed registreerimisraamatusse kirja pandud, algas suur jalutamine. Kõigil läks süda haledaks, nähes nukrate silmadega koeri puurivahedest välja piilumas. Igaüks leidis endale koera, kellega minna väiksele jalutuskäigule. Mõni leidis suurema koera, mõni võttis väiksema, kellest jõud üle käis. Kuid ega kõik koerad sõnakuulelikud olnud. Ühte neist aeti hea pool tundi aedikus taga.

Peale kutsudega jalutamist astuti ka kasside juurest läbi. Kiisusid oli palju ja tuba näugumist täis. Kõik kassid tahtsid ju väikest pai saada.

Peale mitmetunnist rahmeldamist värskes õhus olid kõik väsinud ning kõigil kõhud tühjad. Seepärast otsustati tagasi koju, Viimsi poole liikuma hakata.

Pilte üritusest vaata siit!